Friday, September 13, 2013

Los Alamos, New Mexico.

Tere,

Esiteks tahan tänada teid sünnipäevaõnnitluste eest. Mul oli äärmiselt hea meel lugeda kõiki kirju ja postitusi!
Oli üks mõnus rahulik sünnipäev USAs.

Olen saanud juba mitu noomitust, et minu blogis pole ilmunud midagi uut. Põhjus ei peitu selles, et poleks juhtunud midagi, millest kirjutada. On juhtunud ja väga palju huvitavat. Näiteks tulin viiendal katsel Eesti meistriks olümpiadistantsil ja käisin soomlaste juures võistlemas. Soomega ka minu suvised välisvõistlused piirdusid. Nüüd on juba algamas üheteistkümnes päev keskmäestikus Los Alamoses (New Mexico). Ilmaga mul vedas ainult esimesel nädalal kui oli tavapäratult kuum. Nüüd on tavapäratult vihmane. Lähedal asuv Boulder on üleujutatud ja sellise vihma jätkudes on meil ka vist eriolukorda varsti oodata :)


Los Alamos


 Kirjutan siin siis oma traditsioonilisest reisipäevikust. Mis linn see Los Alamos siis on ja miks ma siia treenima tulin? Alustaks küsimuse teisest poolest. Kuna valmistun Lake Tahoe Ironmaniks, mis toimub 1900m kõrgusel, siis mõistlik oli eelnevalt viibida mõned nädalat hõredas õhus, et keha kohaneks antud tingimustega. Tänu oma sõbrale ja maailmatasemel triatleedi Viktor Zemtsevile siia ma välja jõudsingi. Sain ka laheda kodumajutuse suure spordisõbra ja füsioterapeudi Mike´i juurde. Elan 2250m kõrgusel, treenin 1700m ja 2700m vahel. Nii et tegemist päris tõsiste kõrgustega. Pärast esimest kahte päeva oli kerge paanikaseisund. Kannatasin õhupuuduse käes ja nagu selllest veel vähe ei oleks, ei leia siin tasast maad kuskil peale staadioni. Aga iga päevaga seis aina paraneb! Samas kui vaja lükata "kõrgem käik" sisse, siis keha kohe tuletab meelde, mis kõrgusel asud.

 Kodumajutusega on vedanud. Elan omaette toas, magama kella 22-23 vahel ja silmad teen lahti 6-7 vahel. Omanikul on 2 ärahellitatud koera, üks on suur ja must ning teine väike ja hele. Jääb mulje, et nende päevaülesanne on midagi varastada ja ära süüa. Nii ma üks päev leidsingi nad oma voodi all olevast kotist, milles oli kaks 300grammist Kalevi shoksi ja läinud need olidki. Neil ei hakanud isegi paha (mida ma sisimas väga soovisin) ja pistsid veel õhtusöögigi nahka. Nüüd on mul uks alati lukus ja asjad peidetud, sest sokid ja aluspesu maitsevad neile samuti! 

Kahjuks ei ole kõik nii ilus ja roosiline. Nimelt viimasel kolmel nädalal veel Eestis treenides läksid mahud ja intensiivsused päris tõsiseks. Viimasel nädalal sain vigastada. Tekkis ülepinge põlves ja USAsse lendasin põlvega, mis trenni väga teha ei lubanud. Aga milleski ikka veab ja nii ma siis sattusin elama füsio juurde. Massaaz, nõelravi, jää, jooga ja nii see põlv vaikselt paraneb. Kuna võistluseni on vähe aega ja otseselt pole põlves midagi katki, siis on kasutusel ka nö "tuimaks treenimise tehnika". Start on alles 22.09 ja selleks ajaks olen võimalikult heas seisus. 

Nõelad "trigerpoint´ides"

Treeningtingimustest. 2km kaugusel on ujula, 2 korda nädalas on basseinis 50m ja ülejäänud aja 25 jardi. Seega põhitreeningud saab teha pikas vees. Ujula pääse maksab 31 USD kümne korra eest. Peab tunnistama, et kallemaid spordibaaside pääsmeid kui Eestis pole ma kuskil veel kohanud. Linnas on 3 staadionit, lähim on 300m kaugusel. Sisuliselt lõpmatud metsarajad, kus on võimalik kohata ka karusid (pidavat sõbralikud olema) ja väga heas korras teed ning muidugi tasemel liikluskultuur. Tegemist on ühe soodsama treeningkohaga keskmäestikus. Kinnisvara hinnad on USA mõistes keskmised. Tallinna hindadega võrreldes lausa soodsad. Kütus maksab 0,7 EUR. New Mexico on sisuliselt kõrb, samas Los Alamos tänu oma kõrgusele on väga ilusa loodusega, mida kahjuks on metsatulekahjud tugevalt räsinud. Talved on jahedad ja lumised. Kuidagi kodune tunne tekib, kui näed inimestel kodus seismas mitut paari murdmaasuuski.

Kodune staadion  2200m kõrgusel
Viimased 2 trenni on kulgenud kohapeal :)
Lähedus Mehhikole tähendab ka kohaliku kaupa poes.
Oli üks õhtu ;)
Paar sõna ka Los Alamosest, sest usun, et paljud polegi sellisest linnast kuulnud. Samas need, kes on hästi kursis Teise maailmasõja ajalooga ja Manhattani projektiga, teavad, mis kohaga on tegemist. Linn hakkas arenema 1942. aastal tänu Robert Oppenheimerile, kes oli tuumafüüsik ja üks tähtsamaid tegelasi esimese tuumapommi valmistamisel. Eelnevalt oli Los Alamoses ainult poistekool, kuhu viis väike kruusatee Santa Fe´st. Tänu selle linna isoleeritusele muust maailmast oli see ideaalne koht tuumaprogrammi arendamiseks. Siin välja töötatud pommid heideti Hiroshima ja Nagasaki linnadele. Praeguseni on siin USA suurim aatomilabori kompleks. Linna ümbrus on täis väiksemaid "tech area´sid" ja linna keskel on uhke peahoone. Endale suureks üllatuseks sain esimestel päevadel rääkida päris palju vene keeles. Põhjus lihtne - tuumafüüsikud ja teised selle ala spetsid kogu maailmast on koondunud siia. Tänavapildis on palju asiaate, hindusid ja sisuliselt ühtegi mustanahalist. Kui mind kellelegi uuele inimesele tutvustatakse, siis tavaliselt esimene küsimus on, et kas ma tulin laborisse tööle? Täna on muideks plaanis külastada Aatompommi Muuseumi!
 
Los Alamose labori peahoone
Tänavusest suvest on mul uue toetajana Salice. Kasutan nende prille ja kiivrit. Väga stiilsed ja mugavad. Oma kogemuste põhjal võin kinnitada, et ka parima hinna ja kvaliteedi suhtega. 

Esmaspäeval asun teele Lake Tahoe poole. Pidavat väga ilus koht olema. Seniks on jäänud teha mõned põhitrennid, püsida terve ja olla positiivne!


Kuskil siin sõidan rattaga :)



Siin ka väike ülevaade sellest, millega olen tänavu võistelnud ja teen ka hooaja viimased stardid.
 
Ratas: 
Raam: Specialized Shiv Module, L
Pidurid: TPR
Käiguvahetus: Shimano Dura-Ace CS-7900
Vändad:  Shimano Dura-Ace CS-7900, 180mm, 53/39
Kasett: Shimano Dura-Ace CS-7900, 11-25
Keskjooks: FSA keraamiline.
Jooksud: Mavic Cosmic CXR 80
Rehvid:  Mavic Yksion CXR Tubular
Pedaalid: Exustar PR1000 CKTI
Sadul: Specialized Henge Expert
Sõidukingad: Specialized Trivent Expert
Kiiver: Catlike Chrono Aero WT (võistlustel), Salice (trennis)

Jooks:
Võistlustossud: kuni poolmaratonini Saucony A5, maratoniks Saucony Fastwitch 5
Trennis: Saucony Kinvara ja Triumph 10
Sokid: CEP

Ujumine ja võistlusriided:
Kombe: Mako Extreme, suurus L
Trikoo: ZeroD või Skinfit Streamliner
Ujumisprillid: Speedo Biofuse
Päikeseprillid: Salice 


Kirjutamiseni,
Kirill